Kui sobiv tenkara ritv on valitud, tuleb sellele ka korralik nöör külge panna.
Nagu teada, koosneb tenkara kolmest komponendist – ridvast, nöörist ja kunstputukast. Kõik on täpselt ühepalju tähtsad, kuid, nagu elus ikka ette tuleb, võib nöör olla mõnikord natuke tähtsam. Sest nöör on see, mille ülesanne on toimetada praktiliselt kaalutu kebari e tenkara kunstputukas kalani, keda me püüame ära lollitada. Seepärast peab nöör olema kvaliteetne ja disainitud spetsiaalselt tenkara jaoks.
Püügil hoitakse nöör veest väljas nii, et vees ujub vooluga kaasa ainult kebari ja osa nööri otsa seotud lipsust. See saavutatakse ridva veepinnast kõrgemal hoidmisega, nii umbes kella 10-11 suunas ehk veepinna suhtes umbes 30-60 kraadi. Muidugi on see üsna vägivaldne reegel, sest ridva nurk muutub pidevalt sõltuvalt jõe laiusest, püügikaugusest, voolu kiirusest, suguhormoonide tekitatud hajameelsusest ja millest kõigest veel.
Kuigi ridva hoidmise suhtes mingit kindlat reeglit ei ole, võiks üldjuhul kalamehe, ridvatipu ja kebari vahele moodustuda mingi enam-vähem kolmnurga taoline kujund. Lisan selle illustreerimiseks vähetuntud kunstniku digimaali, millel hoiab tenkara ritva meile juba tuttav käelabadeta tenkara fanatt.
Nööritüübid
Tenkara kalapüügil on levinud kaks peamist nööritüüpi:
- Mitmekiuline nöör (furled line)
- Ühekiuline nöör (level line)
Mitmekiuline nöör (furled line)
Mitmekiuline nöör on neist kahest vanem ja traditsioonilisem nöör, mida valmistatakse mitme kiu omavahel kokku keerutamise teel. Vanemal ajal olid nendeks kiududeks hobusesaba jõhvid või siidikiud, mis olid omavahel käsitsi kokku rullitud, tänasel päeval aga erinevad tehislikku päritolu kiud. Seda tüüpi nööri ridvapoolne ots on jämedam ning putuka suunas liikudes muutub nöör sujuvalt peenemaks. Nööri jämedamas otsas on aas, millega see ridva otsas oleva lilliani külge kinnitada ning peenemas otsas on lipsu sidumiseks väike rõngas.
Mitmekiulisi nööre ei eristata jämeduse ega raskuse järgi, seega on see üks asi vähem, mis algajal pea segi ajab. Seda tüüpi nööre müüakse ühekaupa valmis pikkuses ja ostmisel tuleb vaid enda ridvale sobiv pikkus valida.
Alustaval entusiastil on üldiselt lihtsam mitmekiulise nööriga püüda. Kuna selle nööri putukapoolne ots on peenem, siis aitab see omadus kergekaalulist kunstputukat hõlpsamini kaugele heita. Tegu on lihtsa füüsikaga, kus painduva ridva poolt antud heiteenergia kandub nööri mööda rulluvalt edasi kuni jõuab putukani. See energia lennutabki kebari soovitud kohta. Seda illustreerib lühike video.
Ühekiuline nöör (level line)
Ühekiuline nöör on uuem leiutis. Selle profiil on kogu pikkuses muutumatu diameetriga. Seda valmistatakse monofiilsest tehiskiust, tenkara puhul enamasti fluorsüsinikust (fluorocarbon). Ühekiuline nöör näeb põhimõtteliselt välja nagu värviline tamiil. Seda müüakse rulliga ja igaüks saab sellest täpselt endale sobiva pikkusega õngenööri teha. Ühest rullist saab mitu erineva pikkusega õngenööri.
Erinevalt mitmekiulisest nöörist on ühekiulist nööri saada erinevates läbimõõtudes, kuid nööri läbimõõtu ei mõõdeta millimeetrites, sest tenkara nööride puhul kehtib teistsugune numbrisüsteem. Selle asemel märgistatakse numbritega nööri raskust ehk seda, kui lihtne on nööri heita. Enamlevinumad nööri mõõdud on peenemast jämedamani:
1.5, 2, 2.5, 3, 3.5, 4, 4.5 ja 5.
On vist iseenesestmõistetav, et peenemat nööri on kergema kaalu tõttu veidi keerulisem heita, kui jämedamat. Nii on näiteks nöör numbriga 1.5 äärmiselt kergekaaluline, kuid näiteks number 5 on jäme ja seetõttu lihtsam heita.
Kuid igal asjal on oma miinus ja nõnda on ka ühekiulistel nööridel. Kerge nööriga on mõnus püüda, sest see ei vaju oma kaalu all nii palju kaardu kui jämedamad nöörid ja avaldab kergekaalulisele putukale vähem mõju, kuid seda nööri on keerulisem heita, eriti tuulega. Samas jällegi on jämedat nööri väga lihtne heita, kuid miinuseks on selle suuremast kaalust tingitud kaardu vajumine, mis mõjutab pisut ka putuka käitumist. Tõde on kusagil vahepeal.
Kuna tõde on kusagil vahepeal, siis ongi enimkasutatavad nööride suurused 3, 3.5 ja 4. Nendega teeb jõe ääres kõik suured teod ära.
Aga milline neist mõõtudest siis valida, kui ei taha mitme erineva nööriga tegeleda? Kui mõne teise asja puhul võib öelda, et universaalset asja ei ole, siis ühekiulise nööri puhul võib vist öelda, et kõige universaalsem ja paljudes tingimustes hästi töötav nöör on 3.5 nöör. Seega lühike soovitus on, et kui on soov asjad lihtsana hoida ja piirduda ainult ühe nööriga, siis number 3.5 on tõenäoliselt see õige.
* * *
Igaühel kujuneb nööritüübi suhtes välja isiklik eelistus – mõni eelistab mitmekiulist, teine aga ühekiulist nööri. Kõige kindlam on mõlemad tüübid ise järele proovida, et välja selgitada enda heitestiilile sobivam nöör. Kui aga pole huvi mõlemat nööri kohe järele proovida, on alustades mõistlik soetada umbes ridva pikkune mitmekiuline nöör. Selle nööriga heitma õppimine võtab aega umbes 2 minutit. Või 2 ja pool.
Hiljem võib juba ühekiulisele nöörile mõelda. See on veidi kergem nöör, mille eeliseks on, et seda on lihtsam vee kohal hoida. See nöör nõuab heiteenergia laadimiseks veidi kiiremat tagasiheidet, kuid sellega harjumine on samuti vaid minutite küsimus.
Peale nende kahe nööritüübi on veel teisigi, näiteks PVC, titaan jne, kuid need on vähelevinud ja mingisse erilisse olukorda sobivad. Seetõttu me nendel peatuma ei hakka. Need on umbes nagu hipsteri nöörid selleks puhuks, kui on soov teistest eristuda. Samas tenkara on niigi suhteliselt hipster värk ja eriti vinge tenkara-hipster rullib oma tenkara nööri ise käsitsi kokku.
Nööri pikkus
Kuna tenkara ridval puuduvad rull ja ridvarõngad, siis on tenkara nöör fikseeritud pikkusega ja see seotakse otse ridva otsa. Selle eelis on, et painduva ridva heiteenergia kandub heite ajal ridvatipult tervenisti nöörile üle ega haju rõngaste kaudu kusagile õhku. Tänu sellele on võimalik püügil väga kerget nööri kasutada. See aitab putuka liikumist paremini kontrollida.
Nööri vahetamine käib väga kiiresti ja vajadusel võib kaasas kanda lühemat või pikemat varunööri nendeks juhtudeks, kus püügitingimused ootamatult muutuvad. Nendeks muutujateks on enamasti:
- veekogu suurusest olenev püügidistants
- veekogu kaldaid ääristav vegetatsioon
Veekogu suurus võib vahel määrata nööri pikkuse: suurema jõe ääres leiab pikem nöör rohkem kasutust ja väiksemal nirel kalastades on mugavam lühemat nööri heita. Kui avatud kallastega jõgi jõuab metsaalale, võib puude ja põõsaste vahel püüdes olla mugavam heita lühikest nööri. Või siis võtta abiks muudetava püügipikkusega zoomridva.
Rusikareegel on, et tavapikkusega tenkara nöör võiks olla umbes sama pikk kui ritv. Sellele lisandub veel lipsu pikkus. Ja sellega rusikareeglid piirduvad. Võpsikus püüdes võiks nöör olla ridvast lühem ning avatud kaldal võib nöör olla kasvõi 1,5 ridvapikkust. On ka neid, kes püüavad 2 ja enamakordse pikkusega, kuid see nõuab rohkem harjutamist. Kõige lihtsam ongi alustada ridva pikkuse nööriga ja kogemuste lisandudes ise proovida, millise pikkusega nööri lisaks vaja on või kas üldse on. Ärge unustage, et tenkara puhul on suureks eeliseks minimalism.
Nööri värv
Tenkara nöörid on enamasti erksavärvilised, et neid paremini näha oleks. Sageli neoonvärvides, näiteks kollane, punane, lilla, roheline jms. Eredad värvid aitavad näha, kus putukas asub ning lisaks tuvastada kala võtmist, kuna ujukit sellel õngetüübil ei kasutata.
Üldiselt on paremini jälgitavad kollaka/roheka tooniga nöörid, neile järgnevad punast/lillat värvi nöörid. Juhul, kui on soov rohkem märkamatuks jääda, võite kasutada ka tagasihoidlikumaid värve.
Kokkuvõte
Tenkara nöörid on leitavad siit. Lõpetuseks veel väike võrdlev tabel valiku lihtsustamiseks.
| Mitmekiuline nöör (furled line) | Ühekiuline nöör (level line) | |
| Pikkus | kindla pikkusega | kohandatav |
| Läbimõõt | fikseeritud | valitav |
| Profiil | otsast peenenev | ühtlase jämedusega |
| Müügil | ühekaupa | rulliga |
| Heita | lihtne | lihtne |
What kind of line do you prefer?